If you want to sing something, learn this:
http://www.youtube.com/watch?v=HOMYhgsINSM
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa-jaa-jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja.
Jaa-jaa-jaa!
Mõisad põlevad, saksad surevad,
mets ja maa saavad meitele
(jah, meitele, jah, meitele
jah, meitele, meitele, meitele)!
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa-jaa-jaa!
Metsad põlevad, maad surevad,
meie saame meitele
(jah, meitele, jah, meitele
jah, meitele, meitele, meitele)!
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa-jaa-jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja.
Jaa-jaa-jaa!
Mõisad põlevad, saksad surevad,
mets ja maa saavad meitele
(jah, meitele, jah, meitele
jah, meitele, meitele, meitele)!
Iga mees on oma saatuse sepp
ja oma õnne valaja.
Jaa-jaa-jaa!
Ükskord prahvatab vimm,
mis kogunend salaja.
Jaa-jaa-jaa!
Meie põleme, meie sureme,
siis ei jää enam ühtegi orja,
ühtegi orja, ühtegi orja,
ei ühtegi, ühtegi peremeest!
Ei ühtegi orja, ühtegi orja,
ei ühtegi, ühtegi peremeest!
---
Every Estonian knows this song well. It represents (IRL) the resilience of Estonian spirit under oppression.
They can subdue us with force, but they will NEVER make us surrender.
The melody is from Uno and Tõnu Naissoo, the words from Paul-Eerik Rummo. The song originates from a movie "The Last Relic" (Viimne Reliikvia).
This song was sung in unison by 300 000 unarmed Estonians during the "Singing Revolution" in 1988 - showing the (militarily far superior) Russian occupational forces that they have only two options: to kill us all, or to withdraw.